Kõhukinnisus

Kõhukinnisus võib olla põhjustatud põhihaigusest ja/või sellest tingitud jõuetusest.

Kõhukinnisust põhjustab:

  • vähene füüsiline aktiivsus,
  • voodikesksus,
  • vähene söömine,
  • vähene joomine,
  • oksendamisest tekkinud vedelikupuudus,
  • palavik,
  • polüuuria ehk rohke kuseeritus,
  • kaltsiumi üleküllus.

Kõhukinnisust võivad tekitada ravimid:

  • opioidid,
  • mittesteroidsed põletikuvastased ravimid,
  • antihistamiinsed preparaadid,
  • antiemeetikud,
  • tritsüklilised antidepressandid
  • diureetikumid.

Jälgida tuleks dieeti (kõhukinnisuse vastu aitavad  pähklid, rohelised värsked oad, läätsed, sibulad, hapukapsas, vürtsikad toidud, täisteratooted, kliid),  süüa ning juua rohkem, juua puuviljamahla.

Patsiendi eest hoolitsemisel tuleb tähelepanu pöörata patsiendi roojamisvajadusele. Kui patsiendi seisund vähegi võimaldab, siis tuleb kasutada pigem potitooli kui siibrit. Võimalusel kasutada lisaks jalapinki jalgade toetamiseks, ühtlasi soodustab jalapink kõhulihaste kasutamist. Potti saab kohandada käetugede ja potikõrgendusega. Kõhukinnisust leevendab võimetekohane füüsiline aktiivsus.

Võimalusel tuleks lõpetada või vähendada kõhukinnisust tekitavate ravimite manustamine ning kasutada süstemaatiliselt lahtisteid. 

Lahtistid võivad olla sooletegevust stimuleerivad (bisakodüül, senna, riitsinusõli, Guttalax) või rooja pehmendavad (Duphalac, Forlax, Mikrolax). Vajadusel võib kasutada rektaalseid meetmeid (küünlad, klistiirid, manuaalne rooja eemaldamine). Viimati nimetatud abinõusid vajavad tihti eakad ja nõrgestatud haiged, samuti parapleegiaga patsiendid.