Hingehoidlik tugi

Hingehoidlik tugi

 

Mis on hingehoid ja kes on hingehoidja?

Hingehoiu lähtepunktiks on inimese terviklikkus: inimesel on  nii füüsilised, psüühilised, sotsiaalsed kui ka spirituaalsed vajadused. Haigus haarab inimest tervikuna: kui ihu on haige, on vaevatud ka hing.

Hingehoidlikku lähenemist nõuavad kõik elukutsed, mis tegelevad inimese ravi ja toetamisega. Ometi on arstide ja õdede roll hoolitseda ennekõike inimese ihu eest. Hingehoidja tööks on seevastu haigusest tuleneva uue elusituatsiooni, senise elukäigu ja tuleviku ning oluliste suhete lahtirääkimine ja mõtestamine. Hingehoidja on kannatava inimese ja tema lähedaste kuulaja, kõrvalolija ja toetaja. Sel kombel aitab ta inimestel toimuvat mõista ja mõtestada ning toime tulla uute  ülesannetega, mis ravi kestel kui ka ravi lõppedes inimese ees seisavad. Hingehoidja on inimese ja ta lähedaste saatjaks kuni tema lahkumiseni igavikku.

Raske diagnoosiga haiged ja nende lähedased  vajavad hingehoidja tuge enim raske diagnoosi saamisel või ajal, kui nad saavad teada aktiivravi lõppemisest ja kehvast prognoosist. Hädavajalik on hingeline tugi surijale ja tema lähedastele, kui on selge, et surm on  paratamatu.

Kannatav inimene vajab empaatilist kuulamist ning rahustavat  ja lootustandvat suhtlemist. Seda saab pakkuda oma kaasinimesele igaüks – me kõik saame olla üksteise hinge hoidjad. Haigla hingehoidjatel on selle lisaks erialaline ettevalmistus, sh teoloogiline haridus. See aitab neil kannataja kõrval olla ka kõige kriitilisemates olukordades. Sageli pelgavad lähedased kõnelemist viimsetest asjadest, surmast ja suremisest. Teisalt võib haige ise soovida omakseid neist teemadest säästa. On hea, kui neid mõtteid, tundeid, hirme, kujutlusi saab jagada hingehoidjaga, kes toetab inimest alati inimese enese vajadustest, uskumustest ja veendumustest lähtuvalt.

Hingehoid aitab inimesel reaalsust aktsepteerida, sellega leppida ning leida toimetulekuks vajaminevat mõtte- ja elujõudu, hingerahu ja lootust igas haiguse staadiumis, aga samamoodi ka tervenemisel, et elada edasi võimalikult täisväärtuslikku elu.

 

Hingehoidja:

  • pakub kannatavale inimesele tuge ja mõistmist;
  • aitab leida hingerahu, elujulgust ja lootust;
  • hingehoidjaga saab rääkida usulistel ja eksistentsiaalsetel teemadel inimese enda veendumustest lähtudes;
  • toetab haigusest põhjustatud kriisis;
  • toetab surijaid ja tema lähedasi;
  • toetab leinas lahkunu lähedasi;
  • peab oma pädevuse piires jumalateenistusi ja usulisi talitusi või inimese soovil võtab kontakti vaimulikuga.

 

Lugemist: