Meeleoluhäired

Mida teha ärevuse korral?

Ärevuse korral on negatiivsed tunded ja mõtted keskendunud füüsilisele või psühholoogilisele ohule (ohtlikuna näivad elusündmused jne) ning suunatud lähemasse või kaugemasse tulevikku (Hawton, et al., 1989).

Ärevushäire peamised sümptomid on:

  • psüühilised sümptomid: tugev, põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees.
  • kehalised sümptomid: hingeldamine, südamepekslemine, vererõhu tõus, värinad või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood.
  • Surmahirm, hirm kaotada kontrolli või minna hulluks, reaalsustajuhäire või eemalolekutunne (Ravijuhend, 2016).

Soovitused toimetulekuks:

  • Oluline on olla ärevuse füüsilistest ja psüühilistest sümptomitest teadlik. 
  • Selgitage välja ärevuse põhjused ning vajadusel pöörduge psühholoogi või psühhiaatri poole, kes vajadusel määrab teile ravimid.
  • Kasutage eneseabiharjutusi (lõõgastumine, hingamine) pingete või ärevuse ilmnemisel.
  • Mõõdukas kehaline aktiivsus on vajalik vähemalt 2,5 tundi nädalas.
  • Abiks on hingamisharjutused, meditatsioon ja lihaslõdvestustehnikad.
  • Vähendage liigset kofeiini tarbimist (kohv, tee, energiajoogid). Kofeiin mõjutab eelkõige ärevuse kehalisi sümptomeid (näiteks südamekloppimine), mis võib soodustada ärevuse suurenemist ja paanikahoo teket.
  • Toituge regulaarselt ja mitmekesiselt. 
  • Loobuge alkoholi ja tubakatoodete tarbimisest. 
  • Leidke aega meeldivate tegevustega tegelemiseks, see rahustab ja viib mõtted mujale.
  • Kognitiiv-käitumisteraapia on tõenduspõhine enamlevinud tõhus meetod ärevushäirete ravis (Ravijuhend, 2016).

Hawton, K., Salkovskis, P. M., Kirk, J., Clark, D.M. (1989).Psühhiaatriliste probleemide kognitiivne käitumisravi. Tõlge eesti keelde Soovik, E.-R. Fontes PMP. 197-201.

Ravijuhend. (2016). Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis (PJ-F/11.1-2016).

 

Mida teha depressiooni korral?

Depressiooni esineb 18-39%-l inimestel (RHK-10), kes on saanud pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Depressiooni põhilisteks tunnusteks on huvipuudus ümbritseva suhtes, võimetus tunda rõõmu meeldivatest tegevustest ning rahutus ja kehakaalu langus. Sümptomid peavad olema kestnud kahe nädala vältel. Depressiooni liigitakse: kerge, mõõdukas raske depressioon ning depressioon psühhootiliste sümptomitega. Depressiooniga võib kaasneda ka ärevus (Kliinikum, 2017).

Soovitused toimetulekuks:

  • Selgita välja meeleolu alanemise põhjused ning vajadusel pöördu psühholoogi poole.
  • Kasuks tuleb füüsiline aktiivsus, spordiga tegelemine või jalutamine.
  • Planeeri oma päeva vähemalt üks meeldiv tegevus.
  • Toitu regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu ei ole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi.
  • Püüa korralikult magada, sest keha vajab puhkust. Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti magama ühel ja samal ajal. 
  • Probleemide korral alusta kergemate probleemide lahendamisest. Ära püüa kõiki probleeme korraga lahendada. 
  • Mine mõneks ajaks probleemidest eemale ja tegele muude asjadega. 
  • Keskendu oma mõtetele, neid saab muuta.
  • Loobu alkoholist ja uimastitest, sest need kahjustavad tervist. Nende positiivne mõju on lühiajaline (Teeviit, 2018).
  • Kasuks tuleb kognitiivkäitumuslik teraapia (KKT), mille keskmes on arusaam, et mitte sündmus pole oluline, vaid hinnang, mille sündmusele anname. Oluline on õppida muutma käitumis- ja mõttemustreid. 
  • Vajadusel tuleb konsulteerida psühhiaatriga, kes määrab spetsiaalse antidepressantravi. 

    Brothers et al. (2011) uuris erineva vähidiagnoosiga patsiente, kellel oli diagnoositud tugev depressiivne häire. Uuringu tulemused kinnitasid, et kognitiiv-käitumisravi tulemusel paranes patsientide tervislik seisund ja vähenesid depressiooni ning väsimuse ilmingud

Brothers, B. M., Yang, H.- C., Strunk, D. R. & Andersen,B. L. (2011). Cancer patients with major depressive disorder: testing a biobehavioral/cognitive behavior intervention. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 79(2), 253–260. 

Kliinikum. (2017). Meeloluhäired.

Teeviit. (2018). Depressiooniga toimetulek.

 

Mida teha paanika korral?

Paanikahäiret iseloomustavad ootamatult avalduvad hirmuhood, millega kaasnevad südamepekslemine, higistamine, nõrkus, jõuetus, minestustunne, peapööritus, vererõhu tõus. Paanikahoo ajal võib inimene tunda külma- ja kuumahoogusid, punastada, käed võivad suriseda, torkida või tunduda tuimana. Lisaks võivad kaasneda iiveldus, valu rindkeres, lämbumistunne. Üheks tunnuseks on hirm seletamatute kehaliste sümptomite pärast. Paanikahood võivad esile kutsuda ebareaalsustunnet, kartust läheneva surma ees või kartust kaotada kontrolli. Inimesed, kellel on paanikahäire, usuvad vahel, et nad võivad saada südameataki, kaotada mõistuse või olla elu ja surma piiril.

Paanikahood võivad esineda igal ajal, isegi magades. Hoog jõuab tavaliselt haripunkti 10 minuti jooksul, kuid mõned sümptomid võivad kesta palju kauem.

Soovitused toimetulekuks:

  • Selgitage välja paanika põhjused ning vajadusel pöörduge psühholoogi või psühhiaatri poole.
  • Oluline on teada, et hirmutavad mõtted ning kehalised tunded lähevad mööda, kui juhtida tähelepanu kehalistelt ja psüühilistelt tundmustelt kõrvale 
  • Keskendu oma hingamisele. Proovi hingata aeglaselt ja sügavalt, lugedes kolmeni iga sissehingamise ja väljahingamise ajal.
  • Paanikahooga pole mõtet võidelda, sest see võib muuta hoo sageli raskemaks. Selle asemel kinnita endale, et hoog läheb üle ega ohusta Su elu (Ravijuhend, 2016).
  • Paanikaga aitavad toime tulla lisaks eelnevale visualiseerimine (kujuta ennast mõnda meeldivasse kohta) ja enesejuhtimine (teadmine, et olen oma mõtete peremees).

Ravijuhend. (2016). Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis (PJ-F/11.1-2016).